Gripi koduleht ei ole mõeldud mitte ainult grippi haigestunutele, vaid kõigile külastajaile. Gripiviirused ei tunne riigipiire ega tee vahet sootunnuste ja rahvusliku kuuluvuse alusel. Igaüks peab teadma, kuidas end kaitsta ja kus varitseb oht.

Gripp on tõsine nakkushaigus, mida põhjustavad põhiliselt gripiviirused A ja B.

Gripp on piisk- ja kontaktnakkus. Viirus levib tavaliselt aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade abil. Need piisad satuvad terve inimese hingamisteedesse, kus viirus paljuneb. Vähemalt sama oluline on levik saastunud käte vahendusel. Köhimisel, aevastamisel ja nuuskamisel saastuvad käed eluvõimelise viirusega. Kui nüüd käsi ei pesta saastuvad viirusega kõik kontaktpinnad: ukselingid, telefonid, arvutiklaviatuurid jt.

NB! ärge kunagi köhige ja aevastage avatud peopessa või rusikasse, hoopis paremini sobib selleks varrukas!

Gripiviirused kahjustavad kiiresti hingamisteede limaskesta (ninast kuni bronhideni). Põhilised sümptomid on kiire palaviku tõus, millega kaasneb tugev peavalu ja liigesvalu.
Paljudel juhtudel paljunevad bakterid viiruste poolt kahjustatud limaskestal, põhjustades tüsistusi, nagu nina kõrvalkoobaste põletik, neelupõletik, keskkõrvapõletik, bronhiit ja kopsupõletik.

Vanuritel, lastel ja teatud tervisehäiretega inimestel on gripi põdemisel risk saada tõsiseid tüsistusi suurem kui teistel.

Tänapäevane meditsiin saab aidata mitmeti. Üks võimalus on vältida grippi haigestumist ennetamise kaudu (vaktsineerimine). Kasuks tuleb  vaid teadmine, mis kujutab endast gripivaktsiin ning kellel ja millal on mõistlik ennast vaktsineerida. 
Grippi haigestunuid saab aga aidata spetsiifiliste gripivastaste ravimitega (viirusvastane ravi). Haigestumisel on oluline teada, et kuidas see gripp siis ära tunda (vt. gripi sümptomid). Grippi haigestumisel on oluline koheselt informeerida oma kohalikku perearsti, vajadusel määrab ta viirusvastase ravi. Tavainimese jaoks on oluline tegutsemiskiirus, et vältida nakkusohtu lähedastele ning gripi-ja nakatumisjärgselt tekkida võivate tüsistuste vältimine.

Kas teadsite, et...

• igal aastal haigestub grippi keskmiselt üks igast kümnest täiskasvanust ja üks igast kolmest lapsest
• üksnes Põhja-Ameerikas, Euroopas ja Jaapanis haigestub igal aastal grippi 100 miljonit inimest
• Ameerika Ühendriikide andmetel põeb grippi 5% kuni 20% populatsioonist aastas ; üle 200,000 haigestunu hospitaliseeritakse gripi komplikatsioonide tõttu
• gripihooajal suureneb esmatasandi arstiabi vajadus 30–50% võrra
• epideemia ajal võib hospitaliseerimise sagedus suureneda 100–170%
• 1918-1919 ülemaailmse gripipandeemia ajal suri 50 miljonit inimest

	18.12.2011 Sel talvel liigub Euroopas ränk gripilaine Soome ajaleht Iltalehti kirjutas sel nädalal, et pärast jõule on Soome oodata ränka gripilainet, mille tulemusena võivad paljud inimesed haiglasse või lausa intensiivraviosakonda sattuda. Terviseameti pressiesindaja Iiris Saluri sõnul on tegemist gripiviirusega A(H3N2). Loe edasi...
	14.12.2011 49. nädal: Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine vähenes taas Loe edasi...
	08.12.2011 48. nädal: haigestumine ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse kasvas pisut Loe edasi...
	07.12.2011 Viirushaigused hakkavad ründama Üha talvisemaks muutuv ilm toob paljudele kaasa ka tervisehädad, tohtrite sõnul on just praegu õige aeg ennast gripi vastu vaktsineerida. Loe edasi...
	01.12.2011 Viirushaiguste võidukäik pole veel alanud Eelmisel nädalal püsis ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine võrreldes eelnevaga enam-vähem samal tasemel, ent võrreldes varasemate aastate sama perioodiga on haigestunuid veerandi ehk 27 protsendi võrra vähem. Loe edasi...