*
Mis on gripp? Gripi ennetamine Gripi ravi Korduvad küsimused Uudised Lingid
*Kuidas gripp levib?
*Gripi riskirühmad
*Gripi sümptomid
*Gripi tüsistused
EST | RUS

Gripi koduleht ei ole mõeldud mitte ainult grippi haigestunutele, vaid kõigile külastajaile. Gripiviirused ei tunne riigipiire ega tee vahet sootunnuste ja rahvusliku kuuluvuse alusel. Igaüks peab teadma, kuidas end kaitsta ja kus varitseb oht.

Gripp on tõsine nakkushaigus, mida põhjustavad põhiliselt gripiviirused A ja B.

Gripp on piisk- ja kontaktnakkus. Viirus levib tavaliselt aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade abil. Need piisad satuvad terve inimese hingamisteedesse, kus viirus paljuneb. Vähemalt sama oluline on levik saastunud käte vahendusel. Köhimisel, aevastamisel ja nuuskamisel saastuvad käed eluvõimelise viirusega. Kui nüüd käsi ei pesta, saastuvad viirusega kõik kontaktpinnad: ukselingid, telefonid, arvutiklaviatuurid jt.

NB! ärge kunagi köhige ja aevastage avatud peopessa või rusikasse, hoopis paremini sobib selleks varrukas!

Gripiviirused kahjustavad kiiresti hingamisteede limaskesta (ninast kuni bronhideni). Põhilised sümptomid on kiire palaviku tõus, millega kaasneb tugev peavalu ja liigesvalu.
Paljudel juhtudel paljunevad bakterid viiruste poolt kahjustatud limaskestal, põhjustades tüsistusi, nagu nina kõrvalkoobaste põletik, neelupõletik, keskkõrvapõletik, bronhiit ja kopsupõletik.

Vanuritel, lastel ja teatud tervisehäiretega inimestel on gripi põdemisel risk saada tõsiseid tüsistusi suurem kui teistel.

Tänapäevane meditsiin saab aidata mitmeti. Üks võimalus on vältida grippi haigestumist ennetamise kaudu (vaktsineerimine). Kasuks tuleb  vaid teadmine, mis kujutab endast gripivaktsiin ning kellel ja millal on mõistlik ennast vaktsineerida. 
Grippi haigestunuid saab aga aidata spetsiifiliste gripivastaste ravimitega (viirusvastane ravi). Haigestumisel on oluline teada, et kuidas see gripp siis ära tunda (vt. gripi sümptomid). Grippi haigestumisel on oluline koheselt informeerida oma kohalikku perearsti, vajadusel määrab ta viirusvastase ravi. Tavainimese jaoks on oluline tegutsemiskiirus, et vältida nakkusohtu lähedastele ning gripi-ja nakatumisjärgselt tekkida võivate tüsistuste vältimine.

Kas teadsite, et...

  • igal aastal haigestub grippi keskmiselt üks igast kümnest täiskasvanust ja üks igast kolmest lapsest
  • üksnes Põhja-Ameerikas, Euroopas ja Jaapanis haigestub igal aastal grippi 100 miljonit inimest
  • Ameerika Ühendriikide andmetel põeb grippi 5% kuni 20% populatsioonist aastas ; üle 200,000 haigestunu hospitaliseeritakse gripi komplikatsioonide tõttu
  • gripihooajal suureneb esmatasandi arstiabi vajadus 30–50% võrra
  • epideemia ajal võib hospitaliseerimise sagedus suureneda 100–170%
  • 1918-1919 ülemaailmse gripipandeemia ajal suri 50 miljonit inimest
05.05.2016 17. nädal – RS-viirused olid peamised haigestumise põhjustajad Lisainfo
20.04.2016 15. nädal: haigestumus hingamisteede viirusnakkustesse kasvas veidi Lisainfo
14.04.2016 14. nädal - haigestumine grippi väheneb jõudsalt Lisainfo
07.04.2016 13. nädal- gripilaadsed haigused kimbutavad väikelapsi Lisainfo
23.03.2016 11. nädala ülevaade hingamisteede viirusnakkustesse haigestumisest Lisainfo


Uudiste arhiiv



Tekstid toimetas dr. Matti Maimets, TÜ Kliinikum, Infektsioonikontrolli teenistus

-
Sisukaart   Otsing