Gripi koduleht ei ole mõeldud mitte ainult grippi haigestunutele, vaid kõigile külastajaile. Gripiviirused ei tunne riigipiire ega tee vahet sootunnuste ja rahvusliku kuuluvuse alusel. Igaüks peab teadma, kuidas end kaitsta ja kus varitseb oht.
Grippp pole tavaline külmetus
Levinuim võimalus gripi vältimiseks on iga-aastane vaktsineerimine, kuid korrektne tervisekäitumine ja viirusevastased ravimid aitavad ka grippi ennetada.
|
Viirus levib tavaliselt aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade abil. Need piisad satuvad terve inimese hingamisteedesse, kus viirus paljuneb. Vähemalt sama oluline on levik saastunud käte vahendusel. |
Gripp on tõsine nakkushaigus, mida põhjustavad põhiliselt gripiviirused A-gripp, B-gripp ja C-gripp.
Gripp on piisk- ja kontaktnakkus. Viirus levib tavaliselt aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade abil. Need piisad satuvad terve inimese hingamisteedesse, kus viirus paljuneb. Vähemalt sama oluline on levik saastunud käte vahendusel. Köhimisel, aevastamisel ja nuuskamisel saastuvad käed eluvõimelise viirusega. Kui nüüd käsi ei pesta, saastuvad viirusega kõik kontaktpinnad: ukselingid, telefonid, arvutiklaviatuurid jt.
NB! ärge kunagi köhige ja aevastage avatud peopessa või rusikasse, hoopis paremini sobib selleks varrukas!
Gripiviirused kahjustavad kiiresti hingamisteede limaskesta (ninast kuni bronhideni). Põhilised sümptomid on kiire palaviku tõus, millega kaasneb tugev peavalu ja liigesvalu.
Paljudel juhtudel paljunevad bakterid viiruste poolt kahjustatud limaskestal, põhjustades tüsistusi, nagu nina kõrvakoobaste põletik, neelupõletik, keskkõrvapõletik, bronhiit ja kopsupõletik.
Vanuritel, lastel ja teatud tervisehäiretega inimestel on gripi põdemisel risk saada tõsiseid tüsistusi suurem kui teistel.
Tänapäevane meditsiin saab aidata mitmeti. Üks võimalus on vältida grippi haigestumist ennetamise kaudu (vaktsineerimine). Kasuks tuleb vaid teadmine, mis kujutab endast gripivaktsiin ning kellel ja millal on mõistlik ennast vaktsineerida.
Grippi haigestunuid saab aga aidata spetsiifiliste gripivastaste ravimitega (viirusvastane ravi). Haigestumisel on oluline teada, et kuidas see gripp siis ära tunda (vt. gripi sümptomid). Grippi haigestumisel on oluline koheselt informeerida oma kohalikku perearsti, vajadusel määrab ta viirusvastase ravi. Tavainimese jaoks on oluline tegutsemiskiirus, et vältida nakkusohtu lähedastele ning gripi-ja nakatumisjärgselt tekkida võivate tüsistuste vältimine.
Kas teadsite, et…
- igal aastal haigestub grippi keskmiselt üks igast kümnest täiskasvanust ja üks igast kolmest lapsest
- üksnes Põhja-Ameerikas, Euroopas ja Jaapanis haigestub igal aastal grippi 100 miljonit inimest
- Ameerika Ühendriikide andmetel põeb grippi 5% kuni 20% populatsioonist aastas ; üle 200,000 haigestunu hospitaliseeritakse gripi komplikatsioonide tõttu
- gripihooajal suureneb esmatasandi arstiabi vajadus 30–50% võrra
- epideemia ajal võib hospitaliseerimise sagedus suureneda 100–170%
- 1918-1919 ülemaailmse gripipandeemia ajal suri 50 miljonit inimest
Gripi sümptomid
Kuidas grippi ära tunda?
- järsk enesetunde halvenemine
- palavik (tavaliselt kõrge), külmavärinad
- köha
- tugevad lihasvalud
- peavalu
- püsiv väsimus ja nõrkus
- võivad esineda ka seedehäired, nagu iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kuid need on levinud rohkem lastel kui täiskasvanutel
- teised gripi haigusjuhud piirkonnas
Gripi tüsistused
Gripi tüsistustena võib tekkida bakteriaalne kopsupõletik, gripiviiruse poolt põhjustatud viiruslik kopsupõletik, lastel keskkõrvapõletik, põskkoopapõletik, dehüdratatsioon ning krooniliste haiguste, nagu südamepuudulikkuse, astma või diabeedi ägenemine. Gripi tüsistustena võivad esineda ka südamelihase põletik (müokardiit), südamepauna põletik (perikardiit).
Väikelastel (alla 1.a) võivad kõrge palaviku ajal tekkida krambid.
Kuidas gripp levib?
Gripiviirused levivad peamiselt inimeselt inimesele kui grippi põdev inimene köhib või aevastab. Nakkuse võib saada ka katsudes gripiviirusega nakatunud esemeid ning seejärel puudutades oma suud või nina.
Enamik täiskasvanuid on nakkusohtlikud 1 päev enne sümptomite tekkimist ja kuni 5 päeva pärast haigestumist.
See tähendab, et grippi on võimalik teistele edasi anda nii enne seda, kui haigestutakse, kui ka haiguse ajal.