Vaktsineerimine

Levinuim viis gripist hoidumiseks on iga-aastane vaktsineerimine.

Iga gripivaktsiin sisaldab kolme gripiviirust – ühte A (H3N2) viirust, ühte A (H1N1) viirust ja ühte B viirust. Vaktsiinis sisalduvad viiruse tüved vahetuvad igal aastal vastavalt rahvusvahelisele soovitustele ja teadlaste hinnangule, millised viiruse tüübid ja tüved antud aastal ringlevad.

Umbes 2 nädalat pärast vaktsineerimist tekivad organismis antikehad, mis kaitsevad gripiviiruse eest.

Millal vaktsineerida?

Oktoober või november on parim aeg vaktsineerimiseks, kuid vaktsineerida on võimalik ka detsembris või hiljem. Gripi hooaeg võib alata juba oktoobris ning võib kesta maikuuni.

Vaktsiini efektiivsus

Gripivaktsiini võime inimest kaitsta sõltub ühelt poolt vaktsineeritava inimese vanusest ja tervislikust seisundist, teiselt poolt aga vaktsiinis sisalduvate ja ringluses olevate gripiviiruse tüvede sarnasusest või „sobivusest\”. Uuringud on näidanud, et tervetele täiskasvanutele annab vaktsineerimine 70…90%-lise kaitse haigestumise vastu, sõltuvalt sellest, kuivõrd vaktsiini ja gripiviiruse antigeenne struktuur kokku langevad.

Gripivaktsiini kõrvaltoimed

Võivad esineda kergemad kõrvaltoimed, nagu

• valulikkus, punetus või turse süstekohas
• kerge palavik

Kui sellised probleemid tekivad, saavad nad alguse kohe pärast süsti saamist ning kestavad tavaliselt 1-2 päeva. Peaaegu kellelgi, keda vaktsineeritakse, ei teki tõsiseid probleeme.

Vaata ka vaktsiin.ee